Kasulik teada
Kogu tõde aeroobikast

AEROOBIKA on hoogne liikumine muusika saatel, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Mõiste "aroobika" on tuletatud sõnast "aeroobne", millega tähistatakse hapniku vahendusel organismis toimuvaid energeetilisi protsesse.

Aeroobika mõju organismile:

- suureneb painduvus ja lihasjõud;
- paraneb kehaehitus;
- kutsub esile kehalise ja psüühilise lõõgastustunde;
- paraneb liigutuste koordinatsioon;
- areneb rütmitunne;
- soodustab graatsilisuse, elegantsuse ja vabade liigutuste arengut;
- tõstab kehalist töövõimet;
- annab teadmisi spordist ja taastumisest;
- arendab psühhoregulatsiooni.

Mõju südamele ja hingamisele:
Organismi suutlikkuse sooritada tööd aeroobses faasis määrab ära hapniku tarbimise võime. Just see on efektiivseim sportliku treeningu iseloomustaja, mis tõuseb eeskätt vastupidavustreeningu mõjul. Süda on lihaspump, mis pumpab verd üle kogu organismi laiali. Puhkeolekus on südame pulsisagedus 60 - 80 x/min, kehalisel tööl võib see tõusta kuni 200 x/min. Treenitud inimene ei omasta suuremat kogust hapnikku mitte kiirema pulsisageduse arvelt, vaid treenitud inimese süda on suurem ja korraga surutakse suurem hulk verd südamest välja.

Mõju tugi- ja liigutusaparaadile:
Optimaalne kehaline treening kutsub esile luude, lihaste ja liigeste tugevnemise ning verevarustuse kasvu. Mitteküllaldase kehalise aktiivsuse tagajärjel võib luudes väheneda kaltsiumi sisaldus ja luud jäävad haprateks. Aeroobika treeningtunni algfaasi - soojenduse mõjul hakkab liigeses tekkima liigesevedelik peale 5 min ja temperatuur lihastes tõuseb 39 - 40 C. Alles seejärel võib alustada venitusharjutustega, sest lihast võib välja venitada 20 - 50% oma lähtepikkusest, väsinud olekus võib lihas olla kokku tõmbunud ligi 1/3 võrra.

Mõju seedeelunditele
Aeroobika treeningu mõjul kiireneb ka soolestiku töö. Kõige parem on harjutada 2 - 3 tundi peale söömist, sest suurem osa verest siirdub seedesüsteemi. Kui peale söömist alustada kohe treeninguga, liigub veri peamiselt lihastesse, toit jääb seedimata ja kutsub esile kõhuvalu ja iiveldushoogusid. Istuv eluviis kutsub esile silelihaste toonuse languse ja seega häireid seedesüsteemis.

Mõju psüühikale
Kehalise aktiivsuse mõjul tõuseb inimese töövõime, tahteomadused, tähelepanu, motivatsioon jne.

Aeroobikatund algab umbes 10 min kestva soojendusosaga, millele järgneb aeroobne osa. Aeroobses osas korratakse erinevaid liikumisseeriaid, millega tõstetakse südame löögisagedust. Järgneb lihastreening, kus jõuharjutusi kasutades antakse koormust kõikidele põhilistele lihasgruppidele. Tund lõpeb venitusharjutustega, millega taastatakse normaalne pulsisagedus.

COMBOaeroobika - kombineeritud aeroobikatund, kus osutatakse tähelepanu võrdselt nii aeroobsele kui lihastreeningu osale. Soojendusele järgnevas aeroobses osas (20 - 25 min) vahelduvad kõnni ja jooksu ning hüplemise sarjad, treenides hästi vastupidavust. Sellele järgneb lihastreening (10 - 15 min) ning venitusharjutused (5 - 10 min). Tund on mitmekesine ja vaheldusrikas, nõuab eelnevaid liikumikogemusi.

BODYaeroobika - lihastreeningule suunatud aeroobika. Tund algab soojendusosaga, millele järgneb lühike aeroobne osa (10 min) ning seejärel lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi kasutades tugevdatakse tasakaalustatult kõiki lihasgruppe. Efektiivsuse tõstmiseks kasutatakse sageli mitmesuguseid abivahendeid (hantlid, kummilindid jne). Liigutuste tempo on rahulikum, mistõttu sobib neile, kel pole eelnevaid liikumiskogemusi või kellele on vastumeelt koordinatsiooninõudvad liikumiskombinatsioonid. Tund lõpeb venitusharjutustega.

/Rein Jalak/